Linnuse teel alustavad arheoloogid.
Juulis alustatakse Linnuse tee 5 kinnistul, kunagise karjakastelli asukohas arheoloogiliste kaevamiste käigus ajalooliste müüride dokumenteerimisega. Aatriumikujulise elamu ehitusega alustatakse alles pärast seda, mitte varem, kui augustis.
Mõisa ja Jõesaare õigusjärgne omanik Arne Kalm oli annetanud mõisa hoone Eesti Vabariigile seal 1988.aastast tegutseva Harjumaa Muuseumi tarbeks. Ülejäänud saare osa soovis omanik jagada eramukruntideks. 1998.aasta detailplaneeringuga oli Jõesaare detailplaneeringuga hõlmatud planeeritava maa sihtotstarve 33% ulatuses elamumaa. Õnneks peatas majanduskriis arenduse. Et säästa looduskaitse all olevat Keila mõisa parki keilalastele puhkealaks, hakkas linn erinevate kokkulepetega omanikult maid munitsipaliseerima ja järk-järgult korrastama. Eraomandusse jäi vähem, kui 7% Jõesaarest selle idapoolses osas, mõisale kuulunud hoonete asukohas.
Pärast tõsiseid vaidlusi 2017.aastal kehtestatud detailplaneeringuga sai maaomanik hakata planeerima hooneid vaid nendesse kohtadesse, kus kunagi olid juba hooned asunud. Varem planeeritud 30st majast oli alles jäänud kaks kahekordset hoonet – nelja korteriga paariselamu ja 34 korteriga aatriumiga maja kastelli asukohta. Sellele detailplaneeringule andis heakskiidu ka vaideid kaalutlenud Harju Maavalitsus. Leiti, et detailplaneeringu koostamise ja menetlemisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi. Jõepargi omanikud andsid ülejäänud Jõepargi territooriumi linnale avalikuks kasutamiseks. Ehitusloani jõuti 2024.aastal, kui Jõesaare OÜ oli arendajana vastavalt Keskkonnaameti ja linnavalitsuse märkustele projekti täiendanud ja korrigeerinud. Muinsuskaitseamet pidas elamuarendust ajaloolises mõisapargis lubatavaks ja hoonestusmahtusid antud piirkonda sobivateks eeldusel, kui kaevetöödel täidetakse seatud tingimusi, seal hulgas arheoloogilise uuringu läbiviimine.
Ehituse peatöövõtja on Mitt & Perlebach OÜ, kes teavitab naabreid ehituse käigust ja ajakavast. 1.juulil kell 17.00 toimub Harjumaa Muuseumi ruumes kohtumine ehitusmeeskonna, tellija ning kohalike elanike vahel, et arutada ehitustöödega seotud küsimusi.
Ohutuse tagamiseks on töömaa ümber paigaldatud piirdeaiad. Linnuse tänaval peab liiklus olema tagatud ka ehitustööde ajal, igapäevast ligipääsu vajavad nii kohalikud, kui Harjumaa Muuseum. Pärast ehitiste valmimist vajab tänav rekonstrueerimist, projekteerimistingimused on selleks linn juba väljastanud ja projekt peaks valmima järgmise aasta alguses. Ehitustööde ajal peab ehitaja tagama tänava korrastamise, vajadusel ka taastamise. Linnuse tn ehitatakse arvatavalt välja koos jõepromenaadiga.
Tallinna maantee ümberehituse tutvustus
7.juulil alustatakse töödega Tallinna maantee rekonstrueerimiseks. Tänava tasapinda tuuakse madalamale, tänav saab uue, senisest looduslähedasema väljanägemise.
Keila linna Tallinna maantee ümberehitamise põhiprojekti koostas OÜ Keskkonnaprojekt, projekti nimetus on „Tallinna mnt ümberehituse projekteerimine“, töö nr. 3181. Projekteeritud on autode asfaltkattega sõidutee ümberehitus, asfaltkattega kergliiklustee ehitus, betoonsillutiskivist kattega kõnniteed mõlemale poole tänavat, haljastus, sademevee imbsüsteemid koos sademevee torustikuga, uus tänavavalgustus, väikevormid (pingid, prügikastid ja jalgrattahoidjad). Lisaks ehitatakse ümber tänaval asuvad elektri õhuliinid, mis tõstetakse ümber maa alla.
Projekti eesmärk on luua kaasaegne tänavaruum, mida saavad mugavalt kasutada jalakäijad, kergliiklejad ja autojuhid. Ruum on lineaarne, kus jooksevad kõrvuti jalgratta-, kõnni- ja autotee. Asfalttee on liigendatud rohetaskutega, mis mõjuvad liiklusele rahustavalt, toimivad sademevee viibe- ja imblahendusena ning muudavad tänavaruumi rohelisemaks. Haljastatud sademevee viibe- ja imbalad on lisatud ka eraldusalale kõnni- ja sõidutee vahel.
Vastavalt hanketulemustele on tööde kogumaksumuseks 840 000 eurot koos käibemaksuga. Lisaks Keila linna omafinantseeringule on linn taotlenud projektile rahastust meetmest „Kombineeritud sademeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine“, toetus Keila projektile on 322 618 eurot. Tööde teostamise üks eesmärk on rajada taristu, mis on vastupidav võimalikele ekstreemsustele.
Tänava uuendamise peatöövõtjad on KV Infra ning elektritöödel Corle. Järelevalve ning projektijuhtimisega tegeleb Sulev Puumeister SKP Ehitus ja Õigusbüroost. Projekti elluviimiseks on planeeritud 6 kuud.
Projekti tutvustuskoosolek toimub 4.juulil kell 10 linnavalitsuse saalis.
